Sealt pöördus Monet koju tagasi ainult kaheteistkümne maaliga Täiuslik kodu Giverny . 1883.aastal otsis Monet uut kodu kuhu elama asuda oma kaheksalapselise segaperega.Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal,Egipte´i ja Seine´i jõe ühinemiskohal, mida nad üürisid.Sellest sai Monet´le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik.Monet asus sedamaid aeda laiendama ning temast sai kirglik aednik.Suurt küüni kasutas Monet ateljeena ning Egipte´i jõele tõi ta oma neli paati,sealhulgas vana ateljeeks kohandatud paadi.Need olid õnnelikud ja viljakad aastad.Monet töötas palavikuliselt-ta väljus varahommikul või õhtul, et võimalikult palju ära kasutada koidu-ja ehavalgust.Aeg-ajalt tegi Monet ka lühikesi reise kaugemale aga naases alati tagasi.1885-1887 maalis Monet maastikupilte suurte inimfiguuridega,kelle kujutamisel eelistas ta modellidena kasutada oma kasutütreid. Maalisarjad
Lindamägi), ning selle tagajärjel kaotasid Neitsitorn ja Tallitorn oma sõjalise tähtsuse. Kuna gildid jt. institutsioonid olid rangelt meestekesksed, siis lokkas linnas prostitutsioon, mida püüti rangelt reguleerida. On teada, et Neitsitorn oli keskajal kasutuses ka lõbutüdrukute vangimajana. Neitsitorn on ajaloos tuntud Pallase kunstnike ateljee- ja ka elupaigana. Näiteks kunstnikud Kristjan ja Paul Raud kasutasid Neitsitorni kahte korrust ateljeena. Pärast balti-sakslaste lahkumist 1939.a. sõja tõttu üüris Neitsitorni ülemist ateljeed Estonia peadirigent Raimond Kull. Pärast etendust kogunesid tollased kuulsused Taani Kuninga aeda musitseerima. 50 - 60ndatel tehti Tallinnas massiliselt restaureerimistöid. Nii restarueeriti ka Neitsitorn 1968-80 esimeseks nõukogudeaegseks trendikohvikuks, arhitektuurilise mälestise parema säilitamise huvides. Torni keskajal lahtine selg asendati sel ajal suurte klaasakendega
esemena. Kuni vastava korteriomandi kinnistusraamatusse kandmiseni erastatakse mitteeluruume vallas asjana. Erastamise korraldamine Mitteeluruume erastatakse avalikul enampakkumisel. Erastatava mitteeluruumi alghind on turuhind, mis määratakse kindlaks antud piirkonna samalaadsete ruumide müügihindade alusel. Mitteeluruumi ostueesõigus erastamisel alghinnaga on: esimese eelistusena - Kunstifondil, kui leping mitteeluruumi kasutamiseks ateljeena on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist ja avaldus mitteeluruumi erastamiseks on esitatud enne 2001.a. 1. detsembrit; teise eelistusena - mitteeluruumi lepingu alusel kasutaval isikul; kolmanda eelistusena - elamu korteriühistul või elamu korterite omanikel. 2. 3. Elamuseadus Elamuseadus Vastu võetud 23. aprill 1992.a. Muudetud 10. juuni 1998.a. seadusega. Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel:
annaabi.ee 
