o Hingeldus o Kas dreen on püsinud paigal, sidemed o Kas sümptomid kaovad o Rindkere röntgenkontroll Valu Õhkrinna sümptomiks võib olla valu rindkeres või õlgades. Tuimastusest hoolimata võib dreeni asetamine olla valulik. Ka dreeni paigalolek ja patsiendi liikumine võivad põhjustada valu. Valu võib raskendada hingamist, liikumist ja puhkamist ning suurendada patsiendis hirmutunnet. Patsient hingab jätkuvalt pindmiselt, mis võib viia atelektaasi moodustumiseni, milline omakorda suurendab infektsiooni ohtu. Põetus · Patsient aidatakse mugavasse asendisse · Manustatakse piisavalt valuvaigistit, eriti enne raviprotseduure. Jälgitakse ravimi toimet ning annuse sobivust · Patsiendil palutakse hingata dreenist hoolimata võimalikult normaalselt Liikumine ja isiklik hügieen Rohke õhulekke korral saab patsient harilikult liikuda vaid voodi läheduses, nii kuidas voolikud võimaldavad
Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11.Patsiendi monitooring invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku
annaabi.ee 
