Metamorfoos avardab ekstentsialistliku vaadet, et valik määrab inimese saatuse. Inimestel on kohus säilitada tasakaal töö ja puhkuse vahel. Novell väidab, et kui elu pühendada ainult tööle, ei ole see miskit muud kui putuka elu, kes automatiseeritult rügab pesas tööd. Kui elu pühendada puhkusele, on see samaväärne. Inimene peab olema produktiivne, et olla väärtuseks ühiskonnale ning peab oskama meelt lahutada, et olla väärtuslik iseendale. Ekstentsialism läheneb ateismile ning on tähelepanuväärne, et usk esineb novellis väga vähesel määral. Gregor Samsa kui enesele teadvustamatta ekstentsialist ei pöördu kordagi jumalapoole, vaid võtab ise rasked otsused vastu. Grete Samsa lõi endale risti ette Gregori tuppa sisenedes. Hiljem pühendab tütarlaps tööd rabades end ühiskonnale. Pole küll öeldud, kuidas usuga lood olid, kuid välja võib lugeda, et ekstentsialism ning usk saavad koos eksisteerida.
Ühing propageeris energiliselt marksismi-leninismi, kuid varjas oma tegevust esperanto keele õppimise sildiga. Ühingu juhtkonnal olid sidemed “Humanitase” liidri Audovaga, samuti EKPga, ning ta tegutses kommunistide suunamisel. Seega oli tegu EKP katsega propageerida oma ideoloogiat legaalse ühingu varjus. Märkimisväärne on siin see, et esperantot käsitleti ühingus “mitte sihi, vaid abinõuna”. See on üks- üheselt aplitseeritav ka ateismile ning kinnitab veendumust ateismi kui vahendi rolli kohta Eestis. Üldiselt oli EW-aegne ateistlik argumentatsioon jõhker ning argumenteeritud arutelust oli asi kaugel. Toonastest ateistlikest tekstidest võib välja lugeda nii kleerikute kui ka usklike-vastasust, valdavalt aga on teravik suunatud siiski konkreetselt kiriku kui organisatsiooni vastu. Võib märgata ka võitlust riigi ja kiriku lahutamiseks ning usuõpetuse vastu. Erandiks on siin “Humanitase” seisukohad.
peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai
peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai
annaabi.ee 
