miks tantsijanna ilu tegi inimesed arutuks. Dusan on sissepoole pöördunud laps, ta ei seltsi nii hästi kui tema vend Amon, keda isa nimetas ,,elu peremeheks". Kohalik imaam nägi, et poisid peavad Dusani erakuks, ent neil jääb sellest südamlikkusest, mida andis seltskonnale Dusan. Ta oli teistest poistest peenemate maneeridega, talle ei meeldinud naiste piilumine. Kuna Dusan oskas ka tadziki keelt, tahtsid teised poisid Dusan hakkaks nende atamaniks. Ent Dusan ei võtnud seda ettepanekut vastu, tahtis hoopis, et poisid usustaksid solvangud. (teda austasid ka tadzikid). Ent Dusan anus poisse, et nad andestaksid solvangud. Pöördepunktiks Dushani kujunemisel on vanaema surm. Pärast seda läheb isa Afganistani tööle 72 ja ema jõuab järeldusele, et kahte poissi ta üksinda kasvatada ei suuda ja annab Dusani internaati. 65 Vanaema suguvõsa oli linnas tuntud oma aristokraatlikkuse poolest. Suguvõsa oli alati elanud piiratud ringis.
Ilmasõda. Denikin ütles, et „kodusõda oli Vm vältimatu tragöödia“, jõudis järeldusele, et oli ikka ja jälle aeg-ajalt korduvatest Vm vapustustest, mis on tuntud üldnimetuse all „Segaduste aeg“. Kodusõda puhkes peaaegu üheaegselt erinevates Vm regioonides, eriti tähtsad olid sündmused Lõuna-Vm-l ja Vm idaosas. Algatajateks võib osaliselt pidada kasakaid. Doni kasakad olid 1917 valinud oma kasakaväe pealikuks, atamaniks, kindral Aleksei Kaledini. Tema juhtimisel püüti Okt pöörde järgselt kaitsta Donimaa autonoomiat, mitte lasta sisse tungida enamlikel ideedel ja valitsusel, vaid olla ise. 1918 alguseni suutsid Doni kasakad oma asualad enamlusest enam-vähem puhtad hoida. 1918 jaan koondasid enamlased kasakate vastu ulatuslikud punakaardi salgad ja alustasid pealetungi. Kasakate tagalas oli 5.kolonn sealsete tööliste ülestõusude näol. Doni