Stereoregulaarse/vähehargnenud ahelaga c. Siksaki/heeliksikujulise ahelaga d. Cis/trans-konfiguratsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetidi järgi. a. PS suspensioonis b. NBR emulsioonis c. PC faaside piirpinnal d. PF lahuses 6. Milline tunnus iseloomustab koordinatsioonpolümerisatsiooni võrreldes vabaradikaalsega. a. Monomeerid vähepolaarsed/polaarsed b. Katalüüsitakse/initsieeritakse c. Saadakse ataktilised/stereoregulaarsed polümeerid d. Insertmehhanism/monomeeri liitumine ahelaotsa aktiivse tsentriga e. Polümeeri kristallilisus väiksem/suurem 7. Kumb tingimus iseloomustab plasti kristallumist võrreldes sulamisega. a. Eksotermiline/endotermiline b. Madalam/kõrgem temperatuur c. Kitsam/laiem temperatuuripiirkond d. Väheneb/suureneb struktuuri korratus e. Suureneb/väheneb maht 8. Kumb omadus on iseloomulik viskoelastsusele a
somatosensoorne), motoorne (liigutused ja nende koordinatsioon), tunnetuslik, skeletilihassüsteem, sisekõrvas olevad poolringkanalite koordineeritud tegevus. Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise, juhtimise ja teostamisega kas ettenägelikult või siis uute liigutuste kohanemisel. Toimub väikeajus. 2 poolkera, mis reguleerivad jäsemete koordinatsiooni. Häire puhul on liigutused ebatäpsed ning ataktilised, pearinglus, keha või ümbruse liikumise ekslik tajumine (tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel), pearinglus, kohin kõrvades, kuulmise langus, iiveldus, oksendamine. Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused) Suuraju jaguneb neljaks osaks: 1) temporaal ehk oimusagar, 2) frontaal ehk otsmikusagar, 3) parietaal ehk kiirusagar, 4) oktsipitaal ehk kuklasagar. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa
annaabi.ee 
