Atacama kõrb 1. Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne
Atacama kõrb 1. Asend langevad ida Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. 2. Kõrbe suurus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Kliima tingimused Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad
Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mis ei soodusta sademete teket.Rannikuala muudab veelgi sademetevaesemaks külm Humboldti ehk Peruu hoovus. Kõrbete tüübid Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacamas on palju soolatasandikke, mitmed Andidest alguse saavad jõed voolavad kõrbesse, kus hääbuvad
............................................................7 2 Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja- lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km 2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Atacama kõrb on 20 miljonit aastat vana. Atacama on üks kuivemaid ja elutumaid kõrbesid planeedil. Ajalugu Vanimad arheoloogilised mälestusmärgid näitavad, et muistsed inimesed elasid
tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. Loodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Pilt nr. 1 Sahara kõrb Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Põhja-Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, selline arv
annaabi.ee 
