Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. · Zeus- Peajumal- on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal, titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. · Kapitoolium- oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud
Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 28) Abu Simbel- on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi. Kaksiktemplid lasi Niiluse kaldale ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida. Maavärin põhjustas kahjustusi teisele neljast kujust. Imponeeriv, tohutu pülooni ilmeline Suure templi kaljufassaad, milleni algselt pääses läbi hoovi. Templi fassaad on 36 m lai ja 32 m kõrge, kujud on üle 20 m kõrged. Fassaadi taga asub 9 m kõrgune saal, mida toestab kaheksa peent kaunistatud sammast
pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid. Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al- Fayymi oaas) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja 1971. aastal rajatud Aswni tammiga tehti Niiluse üleujutustele lõpp.) Ida-Aafrika mägedest pärinev üleujutusvesi jõudis Aswni ja Ülem-Egiptuseni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tõusis ning kohale jõudis viljakat muda. Riik Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda
docstxt/.txt
annaabi.ee 
