10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile? Tööstus : toimus suur tõuge suurte vabrikute ja tehaste rajamisel, mida oli nüüd parem varustada toorainega Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada
· 1721. Aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis:
annaabi.ee 
