aastal ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine. *Põllumajanduse taastumine oli siiski vaevaline. *60ndate teisel poolel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele, eesotsas linnu-, piima- ja seakasvatusega. *70ndad olid ENSVs suurmajandite ja farmide loomisajaks, aga pikapeale andsid tunda negatiivsed tagajärjed: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asutuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. *50ndatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. *Põlevkivitööstuse kõrval pöörati tähelepanu masinaehitusele, metallitöötlemisele, tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva
Teine on rannikupiirkond, kus mõned rannaalad keerulise joonega, seal on merel, lahtedel nimed. Asutustihedus tingib nimetiheduse kasvu. Vaadates Eesti põhikaarti: Kagu-Eesti nimerikas, Kesk-Eesti hõredalt nimedega kaetud. USA andmebaasis, mis hõlmab kogu maailma, seal on 6 mln nime. Nimi väljendab inimese huvi objekti vastu. nimi kaob, kui objekt ise kaob või kaob huvi selle vastu. dominantnimed ja orientiirnimed. Varem oli dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu. Kui muutusid vallanimed oluliseks, siis vallamajade juurde tekkisid uued asulad. Kõige suuremad majandid mõjutasid inimeste teadvust majandinimed tähistasid asulaid. Orientiirnimed orienteerumiseks maastikul. Tihti erinevatel inimestel erinevad nimed. Meresõitjad orientiiriks rannaobjektid, neemed. Teel liikujad nt kõrtsinimed, sillanimed. Tänapäeval liiklussõlmed. Nimepesa. Märkame seda, et
annaabi.ee 
