visioonid. 1. Ala iseloomustus 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust Järgnevalt on määratletud ala, mille kohta koostatakse kohakirjeldus. Välja valitud ala on väiksem kui Ülenurme alevik. Põhja poolne välja valitud ala osa on piiritletud kõrgemalt kui maantee, sest maanteest põhja poole jääb lasteaed. Ida piir lähtub jõe piirist. Ala lõuna poolne osa lõppeb peale alal asuvaid tähtsamaid asutuseid. Lääne osa on piiritletud Võru maanteega (vaata joonis 1). Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku. Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016) 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu
vahistatakse mitme asjade tõttu. Küsitakse konkreetse tegude kohta küsimusi siis see on juba piisav. Bouemar Vs Belgia (1988) 5 (1d) Kuueteist aastast häiritud noormeest peeti kinni 108 päeva ja teda peeti kinni vanglas ehk mitte asutuses mis oleks kohaldatud hariduse järelevalvet. Ehk tal polnud pedagooge kes tegeleks tema hariduse küljega. Kas tegemist oli artikli 5 (1d) rikkumisega? Belgia ütles et neil ei olnud sellised asutuseid, sest kõik asutused keeldusid tema vastu võtmises kuna teemist oli agresiivsega noormehega. Kohus ledis et formaalsed tingimused on täidetud aga lisaks sellel ta peab vastama säte mõtele ehk tal peab olema hariduse järelevalve võimalus. Kui riik teinud otsuse et teeb erisused alaealistele kinnipidamisel, peab silmas pidada et see vastaks erandi ja konventsiooni mõtele. Selgus et Belgia rikunud artikli 5 mõtet rikkudes enda kohustus. Winterwerp vs Holland (1979)
annaabi.ee 
