koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või muul viisil hävinud inimliku hoolimatuse ja ükskõiksuse tõttu. Tihtipeale poe rahvastikulugu puudutavaid allikaid aga olemas olnudki, sest tollal ajal ei mõeldud säänase tühja-tähja fikseerimisele. Kuigi rahvaarvu määramine on ääretult raske (lihtsam on uurida rahvaarvu vähenemist ja suurenemist - dünaamikat) on siiski proovitud sarnaseid tulemusi saada asutusajaloo põhjal. Asustusajalugu ei anna küll võimalusi täpsemalt midagi öelda rahvaarvu kohta, küll aitab see rääkida üldistest tendentsidest. Viimasel ajal on abiks tulnud suiraanalüüs. Suiraanalüüsis vaadeltakse paljudes kohtades seal eri ajal kasvanud taimi ja proovitaks kindlaks teha kas sajandeid tagasi on seal olnud niit, põld, mets või mingi muu porilomp. 1083.-1086. William Vallutaja laskis oma vallutustest koostada revisjoni raamatu "Viimase kohtupäeva raamatu"
ülevaade Eesti kirjandusest ja vaimuelust. Kroonikad- esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. Henriku Liivimaa kroonika- esimesed kirjalikud teated eestlaste kohta, tähelepanekud eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede kohta. Taani hindamisraamat-sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asutusajaloo uurijatele ja keelteadlastele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. See oli abivahend saksa soost pastoritele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaa Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Sellest on säilinud 11 lehte, mida oli kasutatud ühe keskaegse raamatu kaanetäidisena ja selle avastas arhivaar H. Weiss 1929.aastal. (Soome 1542, Leedu 1547, Vene 1564, Läti 1585) Järgmisel sajandil
annaabi.ee 
