Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm.
madalaks. Võlausaldajate kaitset peetaks piiriülese ühinemise korral küllaltki oluliseks, Kokkuvõtlikult tuleb rõhutada, et ka piiriülese ühinemise korral tuleb teha läbi äriregistri toimingud. Jagunemine ja ümberkujundamine 25 Jagunemine on ühinemise vastand ja sellele kehtivad suures osas samad reeglid mis ühinemisele : jaotumisena, kui jaguneva kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Eraldumise erijuht on emaettevõtja poolt 100%-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sellisel juhul ei pea läbima kõiki lagunemise etappe. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi