oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne. Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai Prantsusmaast piiratud ehk konsitutsiooniline monarhiaga riik. Põhiseadus oli sätestanud võimude lahususe, milles kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtunikule kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes
või omada võimu, mis ei tulene otse rahvalt. · Iga inimene loetakse süütuks seni, kuni ta on süüdi mõistetud. · Kuna omand on püha ja puutumatu, ei tohi seda kelleltki võtta, välja arvatud juhul, kui seadusega määratud vajadus seda selgelt nõuab ja kui see õiglaselt ja õigeaegselt hüvitatakse. 5. Konstitutsioonilise monarhia kehtestamine. Ülestõus ja kuninga kukutamine. 1791 a. Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent
omavalitsuse laiali saatmise puhul ametlikult teatada, et Saksa okupatsioonivõimud ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda Eesti Maapäevast. Juunist novembrini 1918 viibis Päts Saksa okupatsioonivõimude vangilaagreis Lätis ja Poolas. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Päts otsustas mitte pidada läbirääkimisi kommunistidega ning algatas Vabadussõja. Vabadussõja algul 1918- 1919 oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutatavas Kogus okupatsiooni, kus hoidis ettevaatlikku joont. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I- V Riigikogusse. Jaanuar 1921- 1922. a novembrini oli Konstantin Pätsi esimene valitsus, 1922-1923. a Konstantin Pätsi teine valitsus ja 1931- 1932. a Konstantin Pätsi kolmas valitsus. Ta oli ka Eesti kõige pikaajalisem riigivanem. Päts tegutses ka äris. Ta oli Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti- Vene Kaubanduskojas jm
annaabi.ee 
