1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas. Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust. 1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja
Ka teine Riigiduuma ei püsinud kauem koos. Paremini ei läinud ka Erinõukogul, mis pidi vähendama sotsiaalseid pingeid Baltimaades. Baltisakslaste poolt koostatud eelnõud ei rahuldanud eestlaste soove ning nõukogu läks laiali. Edu saavutati vaid omavalitsuste tasandil. Paljudes linnades (nt Tallinnas) tõrjuti linnavalitsusest baltisakslased välja. Kultuur. 19. sajandi lõpuks oli üldine kirjaoskuse protsent 77,7%. 1906. aastast lubati asutatada emakeelseid erakoole.1906. aastal loodi esimene eestikeelne keskkool Miina Härma Gümnaasium Juba 19. sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara.
annaabi.ee 
