Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2. Enim oli orkestriliikumisest haaratud Tartumaa, kus mängukooride arv ulatus ca 80-ni ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui Tabel 1Orkestrid maal 1880-1891
Tiberisse juhtis ja hiljem sai sellest kanalisatsioon. 6 saj sai Roomast linn. Oli tol ajal üks suuremaid latiini linnu , üldmulje oli võrreldav suurte õitsengu ajal olevate etruski linnadega. Suuline pärimus- kirjalikult üleskirjutatud- Selge et roomlased al 3 saj kui hakati kirja panema oma ajalugu põhjalikumalt, olid tihedamas kontaktis kreeklastega, ja roomlased üritasid end legimeerida otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka
annaabi.ee 
