nr 1. 1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid
ruutmeetrit. Senine kohalik omavalitsussüsteem lammutati 31. juuli otsusega, mil vabastati ametist kõik vallavanemad ja nende abid. Esialgu selle asemele aga midagi uut ei tekkinud, sest kohalike kommunistlike organisatsioonide rajamine läks EKP liikmete vähese arvu tõttu äärmiselt vaevaliselt. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Üksikud siiski rajati ning nendest esimene oli 1940. aasta 23. septembril loodud "Krasnaja Niva" kolhoos Narva-taguses Dolgaja Niva külas. 1941. aasta 15. mail alustasid nõukogude võimud Eesti passide väljavahetamist Nõukogude omade vastu. Eesti kodakondsus oli kaotatud küll juba 1940. aasta septembris, kuid vanad isikutunnistused jäid siis veel kehtima. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine.
annaabi.ee 
