disainilahendusena. Seetõttu näeb kaubamärgi omaniku õiguste kaitsemehhanismi ette ka ühenduse disainimäärus. Selle kohaselt võib ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistada, kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki hõlmavate ühenduse õigusaktide või liikmesriigi õigusaktidega on märgi õiguste omanikul õigus selline kasutus keelata. 1. Intellektuaalse omandi liigitussüsteem - Vastavalt WIPO asutamiskonventsioonile, ajaloolisele praktikale ja õigusteooriale on intellektuaalsel omandil kolm järgmist liiki: 1) autoriõigus (copyright) kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele; 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (related rights või neighbouring rights). Need on teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused); 3) tööstusomand
Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid neid saab osta- müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi. Vastavalt Maailma Intellektuaalse Omandi asutamiskonventsioonile (Stockholm 14.07.1967, art 2, VIII, Eesti liitus 05.02.19941) "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega, · leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, · teaduslike avastistega, · tööstusdisainilahendustega, · kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega,
annaabi.ee 
