See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi. Notariaalsete tehingute tegemisel lasub notaril kohus kontollida, kas isik on teovõimeline. Juriidilised isikud: Juriidlised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Asukohaõigus vs asutamisriigi õigus: Asukoht on seotud kohaga, kus juriidilise isiku üle teostatakse kontrolli. Reeglina on selleks juriidilise isiku juhtorganite tegutsemiskoht, mis võib erineda asutamiskohast. Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime: Eraõiguslikult juriidilisel isikul algab õigusvõime registreerimisel ja avalik-õiguslikul seaduses sätestatud ajast. Juriidiliste isikute teovõime määratletakse asutamisriigi ehk registreerimise riigi alusel. Eraõigust loetakse rahvusvaheliseks seetõttu, et tsiviilõiguslik suhe kandub üle ühe riigi välispiiri, sisaldades n-ö väliselementi: Eristatakse 3 liiki väliselementi: 1
juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi. ASUKOHAÕIGUS VERSUS ASUTAMISRIIGI ÕIGUS Juriidilise isiku asukohta tuleb eristada selle asutamise kohast. Asukoht on seotud juriidilise isiku juhtimise kohaga, st kohaga, kust juriidilise isiku üle teostatakse kontrolli (ingl k central management and control). Reeglina on selleks juriidilise isiku juhtorganite tegutsemiskoht, mis võib erineda juriidilise isiku asutamiskohast. K.Seini kohaselt kasutab enamik Kontinentaal-Euroopa riike juriidiliste isikute personaalõiguse (personaalstatuudi) reguleerimiseks asukohateooriat. K.Seini ja REÕS eelnõu seletuskirja kohaselt on asukohateoorial ja inkorporatsiooniteoorial järgmised eelised ja puudused: Asukohateooria eelised: * riigi võimalus teostada kontrolli oma territooriumil tegutsevate ühingute üle ja nõuda, et majandustegevus toimuks lex fori nõudeid arvestades;