Rahaliidu loomisega Euroopa Liidus majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski vormiliselt saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras ka sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingule, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 5 Siin joonistub selgelt välja kartus globaliseerumise pärast ning tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest. Võrreldes Ameerika Ühendriikidele ei oma Euroopa riigid ka omavahel kindlat identiteeti – puudub ühtne keel ja rahvus. Samuti on
Rahaliidu loomisega majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras näteks sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis ELi edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 15 Siin joonistub selgelt välja kartus nii globaliseerumise pärast kui ka tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest. Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab kriisist toibuda või mitte.