Need väikese lahkunud grupi järeltulijad levisid läbi Euraasia ja selleks ajaks, kui nad sisenesid Põhja Ameerikasse, moodustasid nemad omakorda väikese osa algsest rühmast. Igas etapis on meil väike osa tervikust. Seda kutsutakse asutajaefektiks ehk kui need inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa üheainsa keele, millest tekkisid kõik ülejäänud. PõhjaAmeerikas on samuti asutajaefekt, mis tugineb rühma allosa keelele. Nii keelte kui geenide osas võib leida olulist asutajaefekti, sest inimesed liiguvad ja mitmekesisus kahaneb. Umbes 1980. aastal valmis mul maailma keelte andmebaas, kus on infot rohkem kui 2000 keele kohta. Oleme leidnud keeltest lähtuva asutajaefekti, nagu bioloogid on leidnud geenidest asutajaefekti tunnuseid. Protsess on sama.
4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm. inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib tihedamini viia retsessiivsete haiguste avaldumiseni. populatsiooni tasemel viib fitnessi langusele (inbreeding depression, tihti näiteks pudelikaela- või asutajaefekti tulemus). Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu populatsioonis harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid. Näiteks albinismi sagedus varieerub 1:10,000 Põhja-Euroopas kuni 1:30,000 Lõuna-Euroopas, kuid USAs Arizona osariigis elavatel Hopi indiaanlastel esineb albinism sagedusega 1:200. tugevad mehhanismid inbreedingu vältimiseks – inimahvide puhul
Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5. Kui võrrelda pudelikaela või asutajaefekti mõju mõne-alleelsele ja multialleelsele lookusele siis milline on peamine erinevus. Mõnealleelsete lookuste puhul on tõenäoline, et enamik vanempopulatsiooni alleelidest säilib nii pudelikaela kui asutajaefekti mõjul (kui tegemist pole just tõesti paarist isendist koosneva populatsiooniga). Peamine efekt seljuhul on alleelisageduste muutumine. Multialleelsete lookuste korral mõjutab rajajate arv otseselt erineva tüübiga järglaste edasikandumist. Säilib
annaabi.ee 
