Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil. ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 2)arendada riikide omavahelisi suhteid. 3)organiseerida rahvusvahelist koostööt kõigis küsimustest, tehes kõik rahvused samaväärseks rassi, soo ja usundi alusel. Eesti Vabariik võeti ÜRO liikmeks 17.sep.1991.a. EL-Euroopa Liit(asutai kuna peale II maailma sõda Euroopa riikide sõjaline- poliitika,majanduslikud jõud teiste ülimriikidega polnud võrreldav.) Oli küll kaks võimalust aga otsustai koostöö kasuks. 1948.a. moodustati Lääne Euroopa Liit-Suurbritannia, Prantsuse, Belgia, Hollandi, Saksa, Läti, Itaalia, Luksenburgi vahel. 1952.a.moodustai Euroopa Söe ja Teraseühendus. 1957.a. moodustati Aatomi- ja Majandusühendus . 1967.a. moodustati EÜ (Euroopa ühendus) Eesmärgid 1) demokraatia tagamine Euroopas
Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.[7] Rahvuslik liikumine 1870. aastatel Esimese laulupeoga algas rahvusliku liikumises uus etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid arvukad uued koorid ja orkestrid, asutai nii kohalikke, kui üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee (1871), Eesti Kirjameeste Selts (1872) ja esimesed põllumeese seltsid(1870). Vaimustus oli tõesti suur. Kogu seda perioodi võib pidada rahvusliku liikumise mesinädalateks. Hiljem teravatesse omavahelistesse konfliktidesse sattunud mehed käisid veel sõbraliklt läbi, töötasid välja rahvuslikku ideoloogiat.
annaabi.ee 
