Palju lapsi põhiline eelis kasvatasid ise toitu, seega sai lapsi üleval pidada. Suur ebavõrdsus mitmesugustes hüvedes (kariloomad, maad, rahad, naised jne). Industriaalne enamus inimesi ei ole hõivatud põllumajanduses, toidu hankimisega. Selles ühiskonnas on toidu tootmine muutunud juba nii efektiivseks, et see väiksem osa, kes toitu toodab toidab ülejäänud ühiskonna ära. Linnastumine linnalik eluviis muutub järjest rohkem populaarsemaks. Suur asustustihendus seoses suurte korterelamute tekkega. Suur majanduslik spetsialiseerumine. Postindustriaalne teoreetikute arvates see alles praegu tekib, mõnes kohas on juba tekkinud ja mõnes pole ja mõnes alles tekib. Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus ja tootmine. Teine termin selle ühiskonna kohta on infoühiskond. Peamiseks ressursiks muutub informatsioon, mitte tehnika. See on tähtsaim toimetuleku allikas. Inimkonna areng 7.milj. a
Mikrotasandi igapäevased valikud. Majandusetnograafia uurib - kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskondades - kuidas indiviid suhtub süsteemi, langetab valikuid ja käitub Kütid, korilased karjakasvatajad kõplapõllundus intensiivpõllumajandus asustustihendus Väga madal, Madal, vaja keskmine kõrge pole vaja suurt suurt ala, et ala, et väikeste kari toituda inimgruppidena saaks elada Kogukonna suurus väike väike keskmine suur Rändlemine/püsiasustus Rändlev või Rändlev või Põhiliselt püsiasustus