selge vahe. 3. Konfessionaalsus Tsässon – kasutati surnute hoidmiseks Pühapaik – seosed asustusmustriga ja koht sakraalmuististe võrgustikus Pühapaikade hierarhia – pühapaigad ei olnud kindlasti ühesuguse tähtsusega, olid küla hiiepaigad, kihelkonna hiiepaigad ning siis veel mõned eriti tähtsad hiiepaigad, kus käisid inimesed väga pika maa tagant. Kesksed ja lokaalsed pühapaigad – staatus tuletatav kohast vastava ajastu asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid: alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev
osas Euroopast 2 at algul eKr, Põhja-Euroopas 2 at keskel eKr. Aafrikas ja Ameerikas pronksiaeg peaaegu puudus, Austraalias aga puuduski. Egiptuses ja Mesopotaamias olid sel ajal juba tekkinud või tekkimas tsivilisatsioonid. Olid kirjalikud allikad, riik, kihistumine neis riikides algas ajalooline aeg. Euroopa pronksiaeg ei saanud algust murrangulistest sündmustest, vaid see oli vastus reale uutele võimalustele. Paljud neist muutustest toimusid materiaalses kultuuris ning asustusmustris. Põhiliseks elatusalaks oli nüüd põlluharimine, ka karjakasvatus omas suurt tähtsust. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. Nii näiteks on Uuralites valmistatud pronksesemeid leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti hõimudelt ning Kesk-Euroopast
annaabi.ee 
