kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju pidi olema muinas-eestis ka kaubanduskese ja sadamakoht, kuna hästi on teada tihe liiklus novgorodi ja ojamaa vahel. Parem sadamakoht on tallinn, miks just tallinn valiti taanii kuninga 1219 retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski linnapoole kalduv asula juba olemas. Paul Johanseni poolt idee, et tallinna kohal võis al 11 saj olla vene ja skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna saksa linn, tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Süvalepa ja Johanseni ideed täiesti pädevad, kuigi vähematki allikalist tõestust pole. 40ndatel hakati toonitama, et on alandav väita, et linnad tekkisid alles sakslaste ja skandinaavlaste osalusel. 1952-53 korraldati väljakaveamised, kõigepealt toompeal siis raekoja platsil: 11 sajandil linnaline asula, millel tihedad sidemed vana- venemaaga. Tees, et tallinna kohal on olnud asula on 50ndatest aktsepteeritud.
Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219. aastal retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski asula juba olemas, mis meenutas linna. Paul Johansen - Idee, et Tallinna kohal võis 11. sajandil olla vene ja Skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna Saksa linn, Tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Pole olemas allikaid, mis tõendavad seda hüpoteesi. Puuduvad arheoloogilised tõestused, et enne 13. sajandit oli olemas linnaline asustus. Suured ja väikesed linnad, alevid- Liivimaa linnad tänapäeva mõistes väikesed: Kolm suurt linna: Tallinn (1536: 7000-8000), Tartu (Väiksem kui Tallinn), Riia (16. saj: 10 000 - 12 000). Lübeck (30 000 - 40 000). Suurem osa linnadest on pisemad, mõnesaja elanikuga
annaabi.ee 
