Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust. Tsistertslaste kuulsaim esindaja burgundlane BERNARD asutab 1113. aastal Clairvaux (klervoo) kloostri, millest saab haruklooster sajale kloostrile. Tema loob esimesena sõjalise ordu idee ja reeglistiku. KERJUSMUNGAORDUD Tekivad 12.-13. sajandil. Rõhutavad vaesust, mis oli omane algkristlusele. Rändavad ringi, õpetavad inimesid ja peavad jutlusi. Eesmärgiks tuua ketsereid rahumeelselt tagasi
Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad. Retki korraldati kas üksikute laevadega või laevastikuga. Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees.
annaabi.ee 
