Kr.) - selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Hilise kammkeraamika kultuur (algus u. 3600 aastat e.Kr.) jätkab tüüpilise kammkeraamika kultuuri traditsiooni, kuid eelkõige keraamikas on see tugevasti muundunud ja piirkondlike erijoontega. Nöörkeraamika kultuur (algus u. 3100 aastat. e.Kr.) eristub teistest neoliitilistest kultuuridest keraamika, esemekompleksi, matmiskombestiku ja asustusstrateegia poolest ning on esimene viljelusmajanduslik asustusetapp Eesti esiajaloos. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Teine arvukas leiuliik on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Kõige arvukamaks leiuliigiks tööriistadest on kõõvitsad, järgnevad uuritsad ja noad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Esineb ka kombineeritud tööriistu, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Pronksiaeg Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1500 - 1100 aastat e.Kr.) ja nooremat (1100 - 500 aastat e.Kr
mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha. Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist. Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult. 33 Vara-hellas ei tundnud veel pronksi. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani.
annaabi.ee 
