briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri. 2) TEATRI KUJUNEMINE KESKAJAL Antiikseid tragöödiaid ja komöödiaid keskajal ei tuntud. Ainult zonglöörid säilitasid vanarooma rändnäitlejate kunsti elemente, kuid nende etendustel oli vähe ühist kõrgetasemelise teatriga. Nii tekkis keskajal teater täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks oli jumalateenistus. Et ladinakeeles esitatud teksti kasutama näitekunsti abi. Ajapikku kujunesid
ilmudes harva pinnale. Mink vahetab aasta jooksul regulaarselt elupaika. (Loomade elu, 1987) Mõlemad liigid paarituvad varakevadel. Naaritsal on jooksuaeg kuu aega hiljem kui mingil. Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks). Mink asustati Euroopasse kui hinnaline karusloom umbes 70 80 aastat tagasi. Neid hakati kasvatama karusloomakasvandustes, aga lasti ka loodusesse. Seal, kus mink toodi naaritsa asustusalale, tõrjus ta naaritsa välja, sest kasutas samu elupaiku. Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani
annaabi.ee 
