Kaubavähi kasvatuses on kiireim aeg juuli-august, mis on traditsiooniline vähisesoon, muul ajal on tööks enam-vähem rutiinne tiikide hooldus. Kaubavähi väljapüük tiikidest nende tühjendamise abil on kiirem ja efektiivsem kui vähkide kogumine püügivahendite abil. 5.2. Vähikasvatuse tasuvus Majandusliku tasuvuse näitajad kõiguvad palju sõltuvalt nende arvestamise meetodist. Vähikasvatust loodustoidu tiikides võib pidada tasuvaks kui algsete asustamiste tulemusena saadakse normaalselt paljunev vähipopulatsioon. Selline populatsioonvõib anda igal aastal hektarilt 5-500 kg vähki. Selle hinnangu väga suur kõikumine tuleneb erinevatest keskkonnatingimustest ja vähiliikidest. Ideaalsetes 36 tingimustes võib toodang olla maksimaalsele lähedane - näiteks 50 1 g raskust poega või umbes 1 kaubavähk (30 g) ruutmeetrilt aastas. Optimaalsete tingimustega võrreldes langeb tootmise efektiivsus kui:
lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast. Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni 13 piiresse. Haugi arvukus on paljuaastasel keskmisel tasemel. Varu olukorra parandamiseks nii rannikumeres kui ka sisevetes, mis tagaks sektorile stabiilse saagi ja sissetuleku oleks vaja senisest rohkem pöörata tähelepanu ja eraldada
annaabi.ee 
