valitakse asustamismeetod ja asustusmaterjal. Asustatavad vanuserühmad: 1. Vastsete asustamine 2. Järelkasvatatud maimude ja samasuviste kalade asustamine. 3. Siirdekalade laskujate asustamine. 4. Suure asustusmaterjali (mitmeaastased isendid) asustamine. 5. Suguküpsete isendite asustamine. Kalade käitlemine asutamisel · Tuleb arvestada asustatavate kalaliikide iseärasusi ja järgida nende jaoks väljatöötatud metoodikat (kohandades seda Eesti oludele). · Asustamised tuleb läbi viia, kindlustades kalade maksimaalse ellujäämise. · Asustamine peab toimuma võimalikult stressivabalt. · Asustamise eel kalu ei söödeta, transpordil tuleb kindlustada optimaalne asustustihedus, hapnikureziim ja veetemperatuur, soovitav on kalade vedusid teha jaheda vee perioodil. · Tingimata tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. · Kalad tuleb veekogusse lasta hajutatult ja neile sobivasse biotoopi.
a. isendid. Tursk Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004 · Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikureziimist 4 Lõhe · Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge · Püük rannikumerest nakkevõrkudega ja harvem mõrdadega kaaspüügina · Alates 1997.a. eksisteerib lõhekava ning toimuvad asustamised Eesti lõhe püük Läänemeres 1996-2004 Rannikumerest püütavad kalaliigid · MERIFORELL saak 2000.a. 20 t, 2004.a. 7 t koeb 55 jões ja ojas, neist 30 suubub Soome lahte, 11 Liivi lathe ja 14 asub saartel · AHVEN 2004.a. püüti põhiliselt Pärnu lahest ja Väinamerest 666 t Harrastuspüüdjate osa on oluline, eriti Pärnu lahes. Siin on ka ilmseim ülepüük. Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus
annaabi.ee 
