aasta passisea- 4 3 jäädi valdavalt põlluharijaiks, asudes elama Karsi ja Erivani 546 dusega 195 saamist ega jätnud liikumisvabaduse 1 kolooniate1 ehk asundustena. Sajandivahetuse 3. Kesk-Aasia varsti 440 enam puudutamata 85 ühtki Eesti-5 ja paiku oli 4asundusi üle 120 ja 1917. aastaks üle s.h. Akmolinski Liivimaa 375 piirkonda. 57Olenevalt kohalikest 5 300 (vt. tabel).
Siit tuleb esile esimene eestlaste väljarände iseärasusi - selle suhteline “lähedus” - ligi 2/3 väljarännanutest asus Eesti vahetus läheduses ning kogu väljarändest jäi I maailmasõja alguseks, kui rändeteed olid eestlasi viinud ka impeeriumi kaugeimatesse nurkadesse, ikkagi üle 90 % Euroopa-Venemaa piiridesse. Teiseks iseärasuseks oli väljarände agraarne iseloom. Ka Venemaal jäid väljarännanud valdavalt põlluharijaiks, asudes elama kolooniate ehk asundustena, millede arv ulatus sajandivahetuse paiku üle 120, kasvades 1917.aastaks üle 300. (vt. tabel 1). 4 Eesti asunike ja asunduste arv Vene impeeriumis * Piirkond Eestlaste arv 1897 Eesti asunduste arv kubermang (oblast) kokku s.h. linnades 1900 1918 1
annaabi.ee 
