4. täidesaatev võim kuulus Vabariigi Valitsusele, mis koosnes ministritest ja riigivanemast (riigivanem täitis nii riigipea esindusfunktsioone kui ka peaministri ülesandeid; eraldi riigipea ametikohta põhiseadus ette ei näinud) 5. valimisõigus oli kõigil EV kodanikel alates 20.eluaastast 2.1.2 Olulisemad tunnusjooned sisepoliitikas 1920. aastatel · maareformi teostamine (10.okt. 1919), mille tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni. · erakondade paljusus · sagedased valitsuste vahetused (1919-1933 oli 21 valitsust, keskmine eksisteerimisaeg jäi alla 9 kuu). Põhjus peitus põhiseaduses, mille tõttu pääsesid parlamenti ka väikeparteid. Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3-5 parteist) ning kellelgi ei õnnestunud oma valimislubadusi täielikult ellu viia, sest liiga vähe aega
parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20.eluaastast seadusandlik võim kuulus Riigikogule (100 saadikut valiti iga 3 aasta tagant) täidesaatev võim kuulus Vabariigi Valitsusele - koosnes ministritest ja riigivanemast Olulisemad sisepoliitika tunnusjooned 1920.aastatel Maareformi (1919) tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Erakondade paljusus sagedased valitsuste vahetused (1919 - 1933 oli 21 valitsust, keskmine eluiga jäi alla 9 kuu). Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3 - 5 parteist) Kehtis sõna- ja trükivabadus, koosolekute vabadus Vähemusrahvused (nt baltisakslased, juudid, venelased) said kultuurautonoomia 1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse Korraldas Eestimaa Kommunistlik Partei tegutses (alates 1922 Nõukogude
annaabi.ee 
