3 5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad. Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele. 7 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS Juba 1909. aastal ehitasid eestlased Kanadas Medicine'i oru asundusse koolimaja. Kohaliku elu tegelase sõnade järgi polnud sel ajal koolis eestikeelseid tunde, ehkki kooliõues räägiti eesti keelt. (Eestlased Kanadas, KEAK Toronto 1975). Pilt muutus alles pärast Teist maailmasõda, mil Kanadasse saabus hulgaliselt eestlasi. Eestlaste laste esimeseks koondajaks kujunesid keskustesse asutatud eesti kogudused. Laste pühapäevakoolides toimus töö emakeeles ja seal õpetati ka eesti keelt. Osaliselt
Järvamaal mängis peale sotsiaalmajanduslike tegurite oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg ( 1812- 1885), hüüdnimega prohvet Maltsvet, ümberasumist tõotatud maale, milleks peeti Krimmi. Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885. aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33.
annaabi.ee 
