1/7 turuväärtusest oli see hind mis neile määrati. 2 Maareformi käigus eraldati mõisate metsamaad. Mõisad olid sel ajal oma metsamajanduse välja arendanud, kohati olemas mõisate metskonnad (spetsiaalsed). Põllumajandusmaad: kui olid renditalud, siis need muudeti riigirenditaludeks rentnikud hakkasid talusid välja ostma. Asundustegevus. 1929.loodi asundustegevuse seaduslik baas ja Asunduskapital. Põhimõtteliselt: uute põllumajandusmaade rajamine. Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad). Kõiki asundusi ei jõutud teha, kuna i EV aeg sai läbi. Mõned näited: Pikavere asundus, Matsalu asundus jne. Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva
Ennekõike püüti talurahvast suunata uuenduste teele, st rõhutati maavaranduse, sordiaretuse, tõuarenduse tähtsus. Asutati terve hulk põllumajanduslikke koole. Teiseks hakati valitsuse tasandil soosima põllumajandusühisusi. Kõige rohkem loodi piimaühisusi. Valitsus soodustas põllumeestele laenude andmist. Juba 1926. aastal asutati septsiaalne maapank, mõni aasta hiljem loodi maapnga juurde spetsiaalne asunduskapital ja mis andis laekunud summa välja, osaliselt läksid need endistele mõisnikele äravõetud maade kompenseerimiseks, enamus aga põllumeestele laenudeks väikeste intressidega. Tööstus jäi ja tööstuse puhul rõhutati seda, et valitsus peab kindlustama tööstuse tõrgetata toimimise ja arvestada Eesti enda vajadusi. Tööstusettevõtete puhul hakati eelistama neid, mis leidsid omale sobiva turunissi, neile tehti mitmesuguseid maksusoodustusi. Soovitati ühetaolistel
annaabi.ee 
