arvamust nii keskkonnaaruandele kui ka kavade- programmide visanditele. Nii keskkonna aruande kui ka üldsusega konsulteerimise tulemused tuleb arvesse võtta kavade-programmide lõppvariantides. Euroopa Liidu KSH Direktiiv Direktiiv teeb KSH kohustuslikuks plaanidele ja programmidele: • mis on koostatud põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, veonduse, jäätmehoolduse, veemajanduse, telekommunikatsiooni, turismi, asulaplaneerimise või maakasutuse valdkonnas • millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud KMH direktiivi (85/337/EMÜ) I ja II lisas Euroopa Liidu KSH Direktiivi võtmetunnusjooned • Näiteks nõutakse KSH kõigile maakasutuse kavadele luues raamistiku tulevasele arengule • KSH nõue Elupaikade Direktiivi (92/43/EMÜ artikli 6 või 7 alusel) kavadele (Artikkel 3[2][b]); Euroopa Liidu KSH Direktiivi võtmetunnusjooned
väärtushinnanguid, mis erinevad poliitikute poolt seatud raamidest ja põhimõtetest. 2. Planeerija ei saa, ega tohi, käituda väärtusneutraalselt. Hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi lahutamatu osa, ning planeerija, lähtudes oma erialakompetentsusest, on igati õigustatud ja kohustatud kasutama kogu oma intelligentsust ja südametunnistust parima planeerimislahendi saavutamiseks (kuni otsustamishetkeni välja). 13. Planeerija missioon, asulaplaneerimise eesmärk Planeerijal on tänapäeval kolm olulist ülesannet ehk missiooni oma erialases töös: 1) Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? Planeerijal on lähtuvalt oma erialasest ettevalmistusest ja erialaeetikast kohustus arvestada oma erialases töös ka nende huvidega, kes ei saa, või kellel on vähe võimalusi oma huvide kaitsmiseks. 2) Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid
annaabi.ee 
