savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksiaeg jaguneb: a) vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr) Oskused:kivikirveste valmistamine b) noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Levik:Lääne-ja Põhja-Eesti koos saartega, Asva,Ridala,Kaali,Iru,Narva Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb: *vanem rauaaeg jaguneb:
kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites
annaabi.ee 
