3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine, käimine, keeramine, hüppamine, ronimine jne).
MOTOORNE ARENG ESIMESEL ELUAASTAL KUU KÄITUINE 1 Kõhuli asetatult kergitab lõuaotsa; hoiab pead mõne sekundi püsti 2 Kõhuli asetatult tõstab pead 3 Pöörab küljelt seljale 4 Tõstab pead ja rindkeret, hoiab pead püsti 5 Pöörab küljelt küljele 6 Istub, kui kergelt toetada 7 Keerab seljalt kõhule; astumisreaktsioon. 8 Püüab agaralt roomata; istub lühiest aega iseseisvalt 9 Võib end ümber pöörata, kui põrandale jätta. 10 Sisab, kui püsti hoida. 11 Tümbab end mööbli najale püsti 12 Roomab käpuli; mööblist kinni hoides astub, külg ees. TUNNETUSLIK ARENG IMIKUEAS (kognitiivne) Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda.