paiknevate närvirakkude jätkete moodustatud selgmiste juurte kaudu. Spinaalganglioni mood seljaaju tsentraalne jätke seljaaju tagasarves ümber vaheneuronite ja selle kaudu eessarves olevale närvirakule. Erutusimpulsse teistesse ajuosadesse juhtuvad närvikiudude kimbud- juhteteed e kulglad- moodustavad seljaaju valgeaine. Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse kandvaid, alanevaid e desendeeruvaid juhteteid. Olilisemad ülenevad juhteteed on seljaaju-piklikaju, seljaaju- talamuse ja seljaaju-väikeaju kulglad, mis juhivad peaaju erinevatesse osadesse sensoorset infot naha ning lihaste puute-, valu- ja termosensoreilt. Tähtsamateks alanevateks juhteteedeks on püramiidsüsteem ja mittepüramiidsüsteem. Püramiidsüsteemi mood suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte
Formatio reticularise kõrgsageduslik elektriline ärritamine vallandab magaval kassil otsekohe äratusreaktsiooni. Selle piirkonna vigastused põhjustasid pideva une. Astsendeeruv retikulaarne aktiveeriv süsteem, lühendatult ARAS. Lõigates läbi seljaaju peaajust ARAS säilib, kuid isoleeritud eesajus on see rikutud. Järelikult ärkvelolek on ARAS-i tagajärg, aga uni tekib, kui tema passiivsus on aktiivne või esineb väliste faktorite mõju langus. Et ARAS-i kuuluvaid astsendeeruvaid teid eristada klassikalistest sensoorsetest spetsiifilitest projeltsiooniteedest, nimetatakse neid mittespesiifilisteks projektsiooniteedeks. Üleneva retikulaarse aktiveerimise intensiivsuse suuremaid fluktuatsiooni peetakse vastutavateks ülemineku eest uneseisundist ärkvelolekuseisundisse ja vastupidi. Need fluktuatsioonid olenevad omakorda sensoorsete impulsside juurdevoolust retikulaarformatsiooni ning korteksist ja subkortikaalsetest struktuuridest tulevate
annaabi.ee 
