Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt suurem kui 100 km. Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Kuidas asteroidid tekkisid Asteroidide vöö ja Jupiteri troojalased. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht
räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Asteroidide suurus Teadlased on arvutanud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100- meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid
Enamasti on tegemist suurte, üsna ebakorrapärase struktuuriga galaktikatega. Ehkki kvasarid avastati esmalt intensiivsete raadioallikatena, puudub paljudel tänaseks teadaolevatel kvasaritel märgatav raadiokiirgus. Küll aga on neile iseloomulik tugev röntgeni- ja gammakiirgus - kiirgusliigid, mis kaasnevad väga energiarikaste nähtustega. Mis juhtub kvasari keskel? Kvasari keskme uurimine pole kaugeltki lihtne. Kuna selle tohutu heledus pärineb astronoomilises mõttes väga pisikesest piirkonnast, pole seal asetleidvate protsesside vahetu vaatlemine veel võimalik ning järeldusi tuleb teha üldisema informatsiooni põhjal. Me ei saa kvasari uurimiseks korraldada laborieksperimente ega koguda aineproove. Ainsaks informatsioonikandjaks kvasarilt meieni on elektromagnetkiirgus. Paraku ei suuda me näha isegi kiirgava piirkonna struktuuri; pilt tuleb kokku panna heleduse ajaliste muutuste, spektrite ning üldiste füüsikaliste teadmiste põhjal
Kuid sel oli oma otstarve ka astronoomias. Kiviring püstitati ligikaudu 1860. aastal eKr. Järelikult ei saanud selle ehitajateks olla vanad roomlased aga ka mitte keldid, kes alles 6. saj eKr inglismaale rändasid. Niisiis olid Stonehenge'i loojad tundmatud rahvad, kes ei osanud lugeda ega kirjutada. Aga kuidas toimetati võimsad ehituskivid 200 km kaugusel Walesis asuvatest Prescelli mägedest ehitusplatsile? Need on ju väga rasked kivirahnud,igaüks neist kaalub 4 tonni. Stonehenge on nii astronoomilises kui ka qeomeetrilises mõttes paika pandud sarnanedes selle poolest paljude teiste Euroopas leiduvate samalaadsete kivirajatistega mida on ühtekokku umbes 600. Oxfordi ülikooli tehnikateaduste professor doktor Aleksander Thom avastas 1967. aastal esimesena, et nende juures on kasutatud ühtset mõõtühikut ehk megaliitjardi (2,72 jalga). Kõigi ringide ehitamisel on lähtutud täisnurkse kolmnurga omadustest. Need avastas ametlikult alles 1000 aastat hiljem kreeka matemaatik Pythagoras
Asteroid number 3738 kannab nime "3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Asteroidide suurus On arvutatud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Asteroidid läbimõõduga 11,5 km Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse
annaabi.ee 
