Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päikesesüsteemis. Neptuunil on avastatud 13 kaaslast, suurim on Triton, mis sarnaneb Kuuga. Neptuunil on rõngad, kaks kitsast rõngast on hästi märgatavad, teised pole väga nähtavad. 1989
Erandiks on kuuvarjutused, kus on siis näha ka rohkem kui poolkuud, või isegi terve Kuu. See osa, mis Kuust on valgustatud oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist, ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Olukorda, kus on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 8. Mis on teleskoop? Teleskoop on mõõteriist, mis suurendab vaatenurka ja toob sellega kauged esemed ligemale. 9. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Võimaldab astronoomidel kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetvälja tugevuse. Aitab mõista universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Kosmosesse viidavad teleskoobid võimaldavad lähemalt uurida erinevaid taevakehi ja neist proove võtta. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Korrapäran planeetide liikumine. Koosneb planeetidest, kosmosetolmust, planeetid kaaslastest, tähtedest, kustunud tähtedest
võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. 3. Mida võimaldab astronoomile telskoobi kasutamine? Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 4. Kuhu rajatakse kaasaegseid observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust:
Osaline ning täielik kuuvarjutus. 19. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kaugustel kasutati saua tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid ning 1610 a. võttis Galileo Galilei kasutusele teleskoobi. 20. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. 21. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab
Valmistanud pikksilma, avastas Galilei Jupiteri kaaslased, järeldades siit, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber Päikese, kinnitades Koperniku juba sada aastat varem avaldatud vaateid. Paavst Urbanus VIII toetas esialgu Galilei uuringuid, kui aga viimane avaldas oma õpetuse dialoogi vormis, kus vastaspoolt esindas üpris rumalavõitu tegelane nimega Simplicius (lad. ,,lihtsameelne"), suutsid Galilei vastased paavsti veenda, et tegemist on pilaga tema aadressil. Astronoomile ei tulnud kasuks ka tema haiglane ärrituvus ja oma õiguse sageli taktitundetu tagaajamine. Galileil jätkus enesekindlust ka 1633. aastal toimunud inkvisitsiooniprotsessil. Kuigi teda sunniti vormiliselt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes ,,Ta liigub siiski" (Eppur si muove) st. Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Oma elupäevad lõpetas Galilei maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata.
annaabi.ee 
