kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt. Teda sunniti oma avastusi kuulutama valeks, kuna see oli vastuolus katoliku kiriku dogmadega. Galileile mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis praktikas oli küll rohkem koduaresti moodi. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke Euroopa valitsejad edendasid oma õukondades üha enam astronoomiat kui oma kultuursuse ja hariduse märki. See tõi kaasa astronoomiaalase uurimistöö õitsengu. 17. sajandi esimestel kümnenditel täiustasid atronoomid oma teleskoope ning kirjeldasid planeete üha täpsemalt. Suurimad avastused tehtigi 17. ja 18. sajandil. Sel ajal hakkas kiirenema astronoomia muutumine astrofüüsikaks. Astronoomia kui teadus jõudis taksonoomia ajastusse: taevakehi jaotati klassidesse, mida hiljem sai taandada füüsikalistele ühisjoontele. Järgmine suurem samm oli silma kui vaatlusinstrumendi asendumine fotograafiaga ajavahemikus 18501900
Leichter). 8) Teeb Võrus ilmavaatlusi, olles ,,ära teeninud esimese eestlasest meteoroloogi tiitli" (A. Tarand). 9) Uurib koos akadeemik K.E. v Baeriga Võru järvede kalu. 10) Avastab Setumaa rahvalaulurikkused, kirjutab üles laule ja kirjeldab laulikuid. Taotleb ÕESilt Märt Mohnile raha setudelt laulude kogumiseks. 11) Avaldab esmakordselt eestikeelses kirjanduses Kuu kaardi ja ,,tolle aja kohta küllaltki süstemaatilise ja tõsise astronoomiaalase kirjutise" (Ch. Villmann). 12) Teeb argumenteeritud ettepaneku uurida pliimaaki (galeniiti) ja arendada kodumaist mäetööstust. 13) Jagab talurahvale nõuandeid ja õpetusi, kuidas majapidamist uuema aja teadmistele toetudes tulusamaks muuta, ,,esiletõstmist väärib esimene õpetus soodest, sookultuurist ja kultuurrohumaa rajamisest" (J. Kuum). 14) Peab oluliseks Aleksandrikooli asutamist eestikeelse koolihariduse edendamiseks.
annaabi.ee 
