Siiski on selleks vaja astronaute Maa peal eelnevalt treenida. Rahvusvahelise kosmosejaama tualetis on kahe erineva häda jaoks kaks erinevat lahendust. Uriini jaoks on kasutusel pikk otsikuga voolik, mille küljes asuvat lülitit keerates käivitub õhuvool, mis asendab gravitatsiooni ja vett, millega Maal tualetis käies jääkidest vabanetakse. Õhuvool aitab uriinil kindlalt jõuda sihtpunkti, sest vastasel korral võiks vedelik ruumis ringi hõljuma hakata, mis oleks väga tülikas. Igal astronaudil on vooliku otsa kinnitamiseks enda spetsiaalne lehter. Tahkemate jääkide kogumiseks on olemas mahuti, mille süvendisse kinnitatakse kilest kotike. Ka selle puhul kasutatakse õhku imavat ventilaatorit. Siinkohal on väga oluline, et astronaudi asend oleks võimalikult täpne koti suhtes ning ei jätaks avausi, sest vastasel korral ei pruugi tahke jääk jõuda soovitud kohta. Selle jaoks treenitakse astronaute
mikroorganismide sattumist jaama ruumidesse. Kõige alumisel korrusel asub ka kaks õhulüüsi, mille kaudu pääseb Marsi pinnale. Kahe lüüsi vahel on remonditöökoda. Keskmisel korrusel on ruumid vaba aja veetmiseks, köök, vannituba, tualetid, samuti spordikeskus ja tormikamber. Tormitsevate ohtude hulka kuulub kiirgus, kuna planeedi atmosfäär on väga hõre ja tal puudub ka magnetväli. Kõige ülemisel korrusel on igal astronaudil omaette magamiskabiin ja veidi ruumi isiklike asjade jaoks. Jaam on sisustatud võimalikult mugavalt, et astronaudid tunneksid ennast kui kodus. Suure osa nende tööülesannetest moodustub ringireisimine survekabiiniga traktorilaatsete suurte masinatega. Neil masinatel on ka õhulüüs, et astronaudid saaksid sihtkohas välitöid teha. Mõni sõit kestab mitu nädalat ja viib kuni 500 kilomeetri kaugusele jaamast.
ettevõtetes, mis tegelesid insener-tehniliste lahendustega. 19 Apollo 13 Apollo 13 meeskonda kuulusid komandör Jim Lovell, juhtimismooduli Odyssey piloot Jack Swigert ja kuumooduli Aquarius piloot Fred Haise. Jim Lovell oli veteran, kellel seljataga juba kolm kosmoselendu ning rohkem tunde kosmoses (572) kui ühelgi teisel astronaudil. Apollo 8 lennul oli ta Kuu tagumise külje juba ära näinud. Teiste meeste jaoks oli see esimene lend. Fred Haise oli tuntud kui tehnikaspetsialist, kes teadis iga pisiasja kuumooduli iga detaili kohta. Jack Swigert sattus aga meeskonda alles viimasel hetkel varumehena, sest esialgu juhtimismooduli piloodiks saama pidanud Ken Mattinglyl kahtlustati punetisi. Lovell valis juhtimismooduli nime Odyssey nii Homerose kui ka Arthur C
annaabi.ee 
