02-20.03) Hiina astroloogia Juba iidsetest aegadest vaatlesid hiina ennustajad taevast, püüdes leida heakskiidu ja hukkamõistu märke. Mitte keegi ei tea kindlalt, millal sai alguse Hiina astroloogia. Mõned dateerivad seda legendaarse Kollase Keisri valitsemisajaga, kes olevat valitsenud nelja ja poole tuhande aasta eest.Algne süsteem ei kasutanud loomi sümbolitena, vaid rakendas selle asemel võtmesõnu, mis olid arusaadavad ainult kogenud astroloogidele. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kui hakkas tekkima budism, kirjeldati igaüht kaheteistkümnest loomast, et teha süsteem kergemini arusaadavaks. 12 loomast koosnev ,,sodiaak" on hiina astroloogia tuntuim osa. Kuid selle nn sodiaagiga on seotud kolm kummalist fakti. Esiteks on need 12 looma Hiina riigi pika ajalooga võrreldes suhteliselt hiline lisandus astroloogias; teiseks ei ole need sümbolid
liikuvat ristpulka. Nurga mõõtmiseks tõsteti lati ots silma juurde ja nihutati ristpulka seni, kuni mõõdetav kaugus kahe tähe vahel ühtis ristpulga pikkusega. Nurga suurus loeti saualt ristpulga asukoha järgi. Hipparchos sauaga Keskaegne kvadrant Hipparachos (190. - 120. a eKr) oli Kreeka astronoom, mõõtis esimesena pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumist ja koostas esimese tähekataloogi. Astroloogidele oli oluline planeetide seisu kirjeldamise täpsus, ja siin sauast ei piisanud. Keskaja astronoomid võtsid kasutusele kvadrandi põhja-lõunasuunas orienteeritud veerandringjoone kujulise skaala, millega määrati tähtede kulminatsioonikõrgust. Vaatleja liikus piki kaart, jälgides tähe kadumist kaare tsentrini ulatuva ekraani taha läbi skaalale kinnitatud visiiri. Mõõtmise täpsus sõltus instrumendi suurusest.
loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 sodiaagi tähtkujuks. Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega tähtkujud, võlgneme tänu astroloogidele. 1922. a. kinnitati Rahvusvahelise Astronoomiauniooni poolt praegu kehtivad tähtkujude nimetused ja piirid. Inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et jõuda arusaamisele: taevas, st. tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Tähtede kiirus võib olatuda sadadesse kilomeetritesse sekundis. Isegi kui kaks tähte tormaksid täpselt üksteisele