Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse taevakeha kõrguse mõõtmiseks. Astronoomiline ühik · 1 astronoomiline ühik (aü) = 149597870 km · Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü Aastaparallaksi mõõtmine · Aastaparallaks nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem
Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat ,,Taevasfääride pöörlemine" Maa liigub ümber päikese. Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad. Tehnika areng(kompassi ja astroloobi leiutamine). Partoloonide kasutuselevõtt. Maadeavastuste laevad olid karavellid. 15 saj Portugali prints asutas maailma 1 meresõidukooli. Portugal DIAZ 1488 hea lootuse neemani(esimese Eurooplasena ümber Afrika lõunatipu) VASCO DA GAMA 1498 jõudis Indiasse Hispaania COLUMBUS 1492 Kesk Ameerika MAGALHAES 1519-1521 Vaikne Ookean(esimene ümbermaailmareis) Tekkis must kolmnurg Euroopast rumm või raha Aafrikasse
annaabi.ee 
