Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10. septembril. Kuna Estonia Seltsil puudus põhikirjas punkt, mis lubaks tal asutada konservatooriumi, sai õppeasutus ministri soovitusel nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920. a Venemaalt opteerunud Peterburi Konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli 1919 1923 Mihkel Lüdig. [5] Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M. Lüdigi eestvõtmisel alustati oma maja ehitamist, põhiliselt vabatahtlike annetuste varal. Hoone esimene osa valmis 1922. a. [5] 1970. aastal sai rektoriks Viktor Gurjev. 1970-ndatel avati uuesti 1950. a likvideeritud oreliklass, 1971. a hakati taas ette valmistama üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Konservatooriumi
lähedalt seotud inimesed, kellelt Eugen juba väiksena inspiratsiooni ammutas. Tema esimeseks tähtsaks sündmuseks kujunes päev, kui ta nägi enda nime muusikakooli õpilasõhtu müürilehelt. Eugen Kapp tundis ennast alates sellest hetkest artistina. Oma 10 esimesel kontserdil esitas ta Tsaikovski ,,Vana Prantsuse laulukese". Eugeni muusikalised õpingud katkesid, kui nad koos oma ema ja vanema vennaga Astrahanist Harabalisse läksid, mille tingisid nii maailmasõda kui ka mitmeid aastaid kestnud vanemate vahelised lahkhelid. Harabalis, olles karjapoiss, kuulas ta sageli külanoorte pillilugusid ja ringmängulaule. (Kõrvits 1964: 7, 12) Eugen kolis tagasi isa juurde, kellele tehti 1920. aastal ettepanek ,,Estonia" teatri poolt asuda ooperidirigendi kohale. Artur Kapp tuli tagasi Eestisse oma poja Eugeni ja tütre Elisabethiga. Peagi alustas Eugen Kapp õppetööd algkoolis ning aasta hiljem, 1922
annaabi.ee 
