ja kirjutasid akadi keeles. Palju sumeri tekste on meieni säilinud akadi keelega. Sumeri ja Mesopotaamia semiidi usundid on väga sarnased, mistõttu võib neid nimetada koos Mesopotaamia usundiks. Tegemist on polüteistliku usunditega. Vaieldavalt iseloomustatakse seda kultusreligioonina, kus esiplaanil pole õpetused, vaid pühad toimingud. Jumalad Sumeri keeles dingir, mida kirjas tähistatakse taevatähena. Jumalaid peeti taevasteks ning samastati neid taevakehadega astraalreligioon. Jumalad võisid elada ka allilmas. Usuti, et iga jumal elab üheaegselt kahes kohas: kas taevas või allilmas ja ka maa peal, templis asuvas kujus. Kolmekorruseline maailmapilt. Maailm jaguneb ruumiliselt üksteise kohal asetsevatest sfääridest: allilm (surnud ja jumalad), keskmine maailm (inimesed, loomad, jumalad) ja taevas, jumalate asupaik. Arusaam jumalast oli antropomorfne. Jumalad on inimlikud, sigivad, sõdivad, omavad inimlikke tundeid jne
saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon taevakehade austamine · Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega · Allilm, mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt) Antropomorfism jumalaid kujutati inimesekujulistena. Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid
annaabi.ee 
