Moodustub elektron transpordi ahel ja valgus staadiumis seotakse keemilise energia poolest energi rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2) . pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos . klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid. Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad. Nad võivad moodustada mitu astet. Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel
eeldus W = bD2 Meid huvitab populatsiooni tiheduse (N) ja taime kesmise massi (W) vaheline seos. W = bD3 puhul: W = cN-3/2 (W = cN-3/2 => logW = logc – 1,5logN) W = bD2 puhul: W = cN-1 (W = cN-1 => logW = logc – logN) See on isehõrenemise seaduse erijuht, kui taimed on pigem 2D 34 Isehõrenemise seadus oma algsel kujul vs konstantse saagi seadus graafik Isehõrenemise seaduse, ehk -3/2 astne seaduse illustratsioon x-telg: külvitihedus (log) y-telg: isendi keskmine biomass (log) KASVU LAGI Taime massi kasvades, tihedus väheneb. Taimed saavad kasvada vabalt (kasvu laeni), kuni kasvavad piisavalt suureks (et oksad hakkaksid koku puutuma), et tekiks valguskonkurents.