Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis) Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida, kukkuda,kooke), on tugevas astmes. Sõna, mida hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega (õpin, kukun, koogi), on nõrgas astmes. NB! Pea meeles, et sõna astmevahelduslikkus on ainult sõna tüve omadus. Sõna lõpp (nt pöördsõnal pöördelõpp, tunnus, ka liide) ei määra, kas sõna on astmevahelduslik või mitte.
täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu) Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v järel kirjutatakse liide gi ning kõigil ülejäänud juhtudel ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artisokkki, küllaltki, kauguseski). 7 Sulghäälikutest Sulghäälikute õigekirjal on tähtis sõna astmevahelduslikkus, millele toob selgust ÕSi tüüpsõnastiku oskuslik kasutamine ja vormidevaheliste seoste teadmine. Raskusi põhjustavad ma-tegevusnime ja mata-vormi õigekiri (tegemata, jagamata, kasutamata). Käändsõnadest problemaatiline kaart (kaardi : kaarti : kaardisse ehk kaarti : kaartide : kaartisid ehk kaarte : kaartidesse) ja raskusi põhjustab ka mitmuse tunnus (akende, eksamitega, hetkedest, hetkedel, jõuludeks) I ja j
6.käändkonda, tugevneva astmevaheldusega (nom nõrgas, gen tugevas) moodustavad 7. käändkonna. Fonoloogilised tunnused: tüve silpide arv, sõnavälde, üksikhäälikud sõna lõpul. 21 Tüüpideks jagamine: olulised on erinevused grammatilistes morfeemides ehk mitmuse tunnustes ja käändelõppudes. 38. Pöördkondade ja pöördtüüpide üldjaotus tüüpide pöördkondadeks rühmitamisel on esimene põhitunnus astmevahelduslikkus (ehk siis olulised tüvesisesed muutused). I ja II pöördkonnas on astmevahelduseta verbid, III pöördkonnas on nõrgeneva tüvega verbid (da- inf tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes), IV pöördkonnas tugeneva tüvega verbid (da- inf nõrgas, indikatiivi preesens tugevas astmes. I pöördkonnas on pika vokaali või diftongiga lõppeva ühesilbilise tüvega verbid, II pöördkonnas kahe- või enamasilbilise tüvega verbid. 39