Sarnane on ka mõskma ‘pesema’ , kuid sellel puudub NA lihtminevik. S s sattus laadivahelduse objektiks, kuna varem asendas seda -ti (-ti > -si). 1) s kadu, nt käsi, mesi, tõsi, lüsi, süsi; 2) asendumine homorgaanse häälikuga pole eriti levinud, esineb vaid üksikutes sõnades, nt viis : viie, reis : reie; 3) assimileerumine rs : rr, nt sõnades tõrs, kõrs ja vars. 25. Vältevaheldus. 1) vältemuutus – astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruda : hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat : vaadi). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi; b) tugevnevat pikkusmuutust, kus g, b, d, s muutuvad k, p, t, ss-ks, nt põrge : põrke, saabas : saapa, vaade : vaate, põrsas : põrssa.
vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga. Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 32. Vältevaheldus - - 1) vältemuutus astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruma : hõõrun, katsuma : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaadi vaati). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, vaatama : vaadata, kauss : kausi; b) tugevnevat pikkusmuutust, kus g, b, d, s muutuvad k, p, t, ss-ks, nt põrge : põrke,
annaabi.ee 
