Üheks levinud meetodiks on ökokoridoride rajamine erinevaid liike silmas pidades. Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem. Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks. Milleks on vaja ökokoridore? Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist suurel maastikul ning see nõuab üha suuremat tähelepanu, kuna järjest kasvavate antropogeensete mõjutuste tagajärjel muutuvad looduslikud elupaigad pidevalt. Suuremate elupaikade, kas siis meres või
Selles loos oli kõige imelikum see, et Basmakoviga ei juhtunudki midagi. Suviste õppuste ajal juhtus nii, et Basmakov läks vaenlaste ristteele ja hakkas neil liiklust reguleerima. Ta saatis vaenlaste väed erinevatesse suunadesse. Sellest tekkis suur segadus. Ükskord Basmakov külmetus ja ta saadeti haiglasse. Kolmandal päeval tal enam palavikku polnud ja ta läks õue. Basmakovil hakkas igav ja väljas valitses lausa korralagedus. Ta parandas värava ära, kohendas trepi astmelaudu, kinnitas pingi paigale, puistas tee telliskivipuruga üle ja värvis aia ka ära. Järgmisel päeval tahtis arst Basmakovi haiglast välja kirjutada, aga ta tahtis ennem teada kas Basmakov ka aknaid klaasida, ahju laduda ja katust parandada oskab. Kuna Basmakov ütles, et oskab, jättis arst ta kolmeks päevaks veel haiglasse. Basmakov klaasis aknad ja parandas ahjulõõri. Kui Basmakov hakkas katust parandama, nägi teda roodu ülem katusel.