Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud;
internseid struktuuriüksusi, mis peavad olema omavahel koordinatsioonisuhetes, nt tööjaotuse korras õigusharude alusel); 2) astmelise (astendatud) struktuuri puhul on võimalik kaks varianti - kahe- (a) või mitmeastmeline (b) struktuur: a) kõrgema kohtu alluvuses on vähemalt üks aste alamaid kohtuid (nn revisjonisüsteem: revisjoniastme kohus ja algastme kohus); c) praktikas valdavalt kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem: kõrgeim aste on kassatsioonikohus, sellele allub apellatsioonikohus ning madalaim on esimese ehk algastme kohus). Samal astmel võib sellelgi juhul olla internseid kohtuasutusi. 68 2.2. Kohtud võivad olla koosseisu alusel: 1) ainuisikulised (õigust mõistab üksnes 1 kohtunik - näiteks halduskohtunik);